Ķemeri piirkond oli hästi tuntud oma tervisevete poolest juba alates 18. sajandist, kuid ametlikult sai Ķemeri kuurordi staatuse 1838. aastal, kui sinna ehitati esimene vesiravila. 1928. aastal anti Ķemerile linna õigused.

Alates 1870. aastast, kui dr Johann Christian Nordstrom ehitas esimese sanatooriumi ja hakkas kasutama kliimaravi, sai Jūrmala väga populaarseks aristokraatide hulgas. Üha enam hakati asutama sanatooriume ja ravikeskusi, millest mõned loovad oma esialgse arhitektuuriga tänaseni Jūrmala ainulaadset atmosfääri.
 
Jūrmala on ainulaadne kuurort, kuna see ühendab endas kolme peamist faktorit: raviv kliima (meri, männimetsad, värske õhk, rand); kümblusravi (mineraalvee allikad - väävelvesinik, broom ja naatriumkloriid); ravimudad.

Linna suureks aardeks on selle territooriumil asuvad loodusressursid – ioniseeritud mereõhk ja fütontsiididega rikastatud männimetsade õhk, kvartsliivaga rand, mineraalveed (väävelvesinik, broom ja naatriumkloriid), tervendav turvas ja järvemuda, mis parandavad vaimset ja füüsilist heaolu ning aitavad kaasa ka tervise taastamisele. Tänu loodusoludele ja kohalikele tervendavatele loodusvaradele võib Jūrmala uhkust tunda selle üle, et omab ühes kohas kahte erinevat kuurorti – balneoloogilist ja merelise kliimaga kuurorti.

Jūrmalas viibimine ei mõju positiivselt mitte üksnes inimese organismile, vaid ka vaimsele heaolule, mis tuleneb tavapärase keskkonna vahetusest, suurest päikesevalguse hulgast, eemalviibimisest suurest linnakärast, heast unest, rahust ja vaikusest, spordist ja mediteerimisest, pikkadest jalutuskäikudest rannal ja heast toidust.